Esimene päev

Lynda Gratton
Miks mõned meeskonnad ja firmad on edukamad kui teised?

Lynda rääkis oma ettekandes Tulipunktidest. Nendeks võivad olla töökohad, meeskonnad, osakonnad, ettevõtted, tehased, linnad, tööstusharud, kohvikud, koridorid, konverentsid – need võivad tekkida igal pool, kus inimesed erakordselt loovalt ja koostööaltilt tööd teevad.

Lynda uuringute kohaselt tunneb umbes 20% inimesi ennast tööl energiliste ja rõõmsatena. Ta järeldab sellest, et enamus inimesi tunnevad 10-20% ajast ennast tööl suurepäraselt. Kas poleks aga hea kui saaks seda aega suurendada? Kuidas suurendada nauditavate hetkede arvu tööl?

Tulipunktide tekkimise aluseks on:

inimesed, kes on suutelised ja soovivad koostööd teha
inimesed, kes on valmis kuulama uusi ideid ning ületama piire
käivituspunkt – moment ajas ja kohas, mis vallandab kogu energia

Neli küsimust, mida võiksid endalt küsida:

1. Kas meie firmas on koostööd soodustav kultuur?

Kõige tähtsamad aspektid koostöö soodustamiseks on:

tippjuhtide eeskuju
mentorlus ja koolitamine
meeskonnamängijate valimine organisatsiooni
inimestega suhtlemine

2. Kas suudame ja oskame töötada üle piiride?

Piiride ületamiseks:

peab inimestel olema tunne, et piiride ületamine on soodustatud
peab mõtlema firmale kui võrgustikule (Kes teab keda? Kelle vahel liigub info? Millised on suhted inimeste vahel?)

3. Kas tippjuhtidel on eesmärk, mis neid sütitab?

Energiat loovad ülesanded on:
keerulised
väärtushinnangutest tulenevalt tähtsad

4. Kas meie juhtidel on oskused juhtimaks ja toetamaks virtuaalseid ja mitmekesiseid meeskondi?

Tulipunktide edukaks loomiseks ja ära kasutamiseks on vajalik, et oleks rütm ja oleks aega. Suured mõtted ja lahendused ei sünni kiirustades vaid vajavad aega.

Kuidas tasakaalustada meeskonna ja isikliku panuse hindamist? Tasustamise läbi?

Lynda on uuringutes leidnud, et isiklike tulemuspalkadega organisatsioonides ei teki koostöö kultuuri. Samuti ei suurendanud koostööd meeskonnapõhised tulemustasud. Seega kaotab meeskonnapõhine tulemustasu piirid koostöö tegemiselt aga ei loo koostöökultuuri.

Kui mõni neist küsimustest on aktuaalne Sinu organisatsioonis, siis loe lähemalt Lynda Grattoni raamatut “Tulipunktid.”

Ingeborg Baustad
Eli D.Andersen
Kuidas kahe-karjääri perekondades õnnestub ühitada elu ja karjääri?

Oma uurimistöös leidsid nad neli strateegiat, kuidas toime tulla:

Struktureeritud ja koostööle orienteeritud partner

Inimesed, kes jagavad pereülesandeid ja on suhtes võrdsed. Neil on tihti tudengiajast ühised sõbrad ning nad on tavaliselt nooremapoolsed paarid.

Zhonglöörija

Inimesed, kes kustutavad tulekahjusid jooksult. Tihti on neil inimestel hea oskus oma võrgustikke kasutada. Võib esineda ajaprobleeme. Võimeline improviseerima ning ei vaja liigset planeeritust. Enamasti keskealised inimesed. Tihti käivad väljas erinevate sõpradega ning reisivad palju. Samas suudavad aeg-ajalt lõõgastuda.

Iseseisev “supernaine”

Vähesed inimesed. Nad elavad abikaasadega, kes on suured töönarkomaanid. Lisaks tööle peavad need naised hakkama saama kõige kodusega. Nad on aeg-ajalt üksikud. Hindavad kõrgelt neid väheseid puhkehetki, mis neil on.

Frustreeritud, stressis – kohanemissuutmatud

Väike grupp inimesi kõikidest vanustest, kellel on endale suured ootused. Stress tuleb meeste jaoks naiste poolt ning naistele tasakaalu puudumisest. Toetuse puudumine on nende suurimaks probleemiks.

Milline neist oled Sina? Kas äkki oleks vaja muuta? Muutus on võimalik aga see on raske.

Tasakaalustatud töö-pereelu loomisel on tähtis:

omada ambitsiooni saavutada tasakaalu
reaalselt tunnetada oma võimeid
toetav sõpruskond, võrgustik
olla nõus ohverdama oma aega teistele.

Jüri Allik
Miks naine ei võiks olla nagu mees?

Inimloomuse põhiomadused:

Avatus kogemusele
Meelekindlus
Ekstravertsus
Sotsiaalsus
Neurootilisus

Eesti naised on neurootilisemad, avatumad ja sotsiaalsemad kui mehed.

Eesti mehed on kehtestavamad kui naised.

Teaduslikult on tõestatud, et ühiskondades, kus naistele pakutakse samaväärseid võimalusi meestega, erinevad meeste ja naiste isikuomadused rohkem kui ühiskondades, kus naistel on vähem võimalusi eneseteostuseks.

Kõrge inimarengu indeksiga riikides on naised ja mehed isikuomadustelt erinevamad. Teadustööst tuleb välja, et muutuvad mehed. Naised on ajalooliselt konstantselt sarnaste isikuomadustega.

Putukaid uurides on aru saadud, et stress põhjustab kasvu pidurdumist ja muutuste vähenemist.

Marek Reinaas
Võim, staatus ja omand ning sugudevaheline võrdsus meil ja mujal

Marek tõi meile drastilisi näiteid Kõrgestanist ning vähem drastilisi aga siiski hirmutavaid lugusid Eestist. Sellest, kuidas naistel ei ole võimalik karjääriredelil, poliitikas, äris ennast võrdsena tunda.

Ta tõi välja, et demokraatia arengu seisukohalt on võrdõiguslikkus vajalik. See toob kaasa rohkem erinevaid arvamusi otsuste tegemisel.

Lisaks rääkis Marek sellest, kuidas Eestis kujutatakse tihti võrdõiguslikkuse all radikaalset feminismi. Võrdõiguslikkus siiski on nii naistele kui meestele võrdsete võimaluste pakkumine.

Margaret J. Wheatley
Miha Pogacnik
Elujaatav juhtimisstiil: avastusreis ideede, muusika ja kujundite kaudu

Inimeste poolt loodud organisatsioonid on hierarhilised, mis pole looduspärane. Looduses on organisatsioonid korraldatud (suhete)võrgustikuna.

Innovatsiooni ja loovust ei saa valla päästa inimeste endale allutamisega ega hirmuga. Hirmu korral käitub mees, kas lahkudes või kakeldes. Naine aga kaldub hoolitsema laste ja abivajajate eest.

Margareti arvates on juhi praegune rollimudel olla kangelane – teistest ülevam, tähtsam, targem. Ta soovitab muuta juhi rolli küllakutsuja omaks. Võõrustaja, kes kutsub oma töötajate oskused külla. Olles alandlik, hea, mõnusat õhkkonda ja olemist pakkuv. Nagu üks korralik võõrustaja.

Margaret väitis, et teadmiste ja info liikumine töökohal toimub kui inimesed hoolivad ja kui inimestele tundub, et neist hoolitakse. Suhted on kõige keskmes.

Õhtu lõpuks illustreeris kõike kuuldut meile Miha oma viiuli ja särava energiaga. Ma ei jutusta seda ümber. Seda peab nägema. http://konverentsid.svoog.com/

Teine päev

Scott Blanchard
Situational Leadership II, SLII

BLM Sündroom
Behaive
Like
Me

Inimesed tihti lähenevad olukordadele elus arvamustega, mis algavad umbes järgnevalt: Kui mina teeks seda tööd…, Kui mina oleks selles olukorras…

Sellisel juhul aga eeldame, et kõik inimesed on sarnased. Tegelikult on aga inimestel neli erinevat temperamenti. Iga ühe jaoks on motivatsioon käitumisel ja otsuste tegemisel erinev.

Idealist: Tähtsus ja mõte, Erilisus

Guardian: Kuuluvustunne, Kohustus

Rational: Enesekontroll, Teadmised

Artisan: Vabadus käituda reegliteta, Tulemuse nägemine

Kui mõistad, milline oled Sina, millised on inimesed Sinu ümber ning kuidas Sa end näidata soovid, on võimalik arendada produktiivsemaid ja meeldivamaid suhteid. Inimeste mõistmine aitab kaasa suhete loomisele. Võime luua kasulikke ja eluterveid suhteid on aga
eduka äris osalemise tähtsaim faktor.

Priit Potisepp
Mehed ja naised tööjõuturul

Eestis on meeste eluiga naiste omast 11 aastat lühem

Põhikoolist kukub välja kaks korda rohkem poisse kui neiusid

Kõrgkooli lõpetab 160-170 neiut 100 noormehe kohta

Naiste ja meeste töötus on Eestis enam-vähem sama suur

Euroopa Liidus töötab iga kolmas töötav naine osalise tööajaga. Meestest iga neljateistkümnes

Eestis on keskmine brutotunnitasu meestel keskmiselt 25% võrra suurem naiste tasust

Kuni 3 aastaste lastega naiste tööhõive on Eestis märgatavalt madalam Euroopa Liidu keskmisest

Naised teevad 25-50% rohkem tasustamata tööd kui mehed(kodutööd, laste trenni viimine jne.)

Mehed teevad rohkem tasustatud tööd kui naised

Eesti on Euroopa Liidus kolmandal kohal naiste tasustamata töö aja osas

Töötavad emad pühendavad lastele kaks korda rohkem aega kui töötavad isad

Eestis on naisjuhtide osakaal 38% kõikidest juhtidest, mis on natukene kõrgem Euroopa Liidu keskmisest

Naiste kogutööaeg päevas on pikem kui meestel

Lastega naisjuhtide hõive on kõrgem kui lastega naistel üldiselt

Eestis ei ole Euroopa Liiduga võrreldes peamiselt meesjuhid

Katri-Triin Maripuu
Kas naised teenivad vähem või meestele makstakse rohkem?

Eestis:

Keskmine aasta kogupalk on naistel 20% väiksem kui meestel

Lihttöölistena töötab naisi ja mehi peaaegu võrdselt, tippspetsialistide puhul on meeste osakaal 60% ja juhtidest on 70% mehed

Lihttööliste puhul erineb aasta kogupalk(enamasti vähem kui 200 000) meestel ja naistel keskmiselt 14% meeste kasuks

Tippspetsialistide puhul on keskmine palkade vahe 7%, mehed teenivad rohkem

Naisjuhtide palk on 8% väiksem kui meesjuhtidel keskmiselt

Müügiesindajate puhul on naiste palk 6% väiksem kui meestel

Logistikaspetsialistidest naised teenivad keskmiselt 4% rohkem palka kui mehed

Turundusjuhtidest naiste palk on keskmiselt 4% väiksem meeste omast

Finantsjuhtidel on vahe 8%

Naiste palgad algavad väiksematest summadest ja suurimad palgad on meestel

Rootsis:

Seaduse järgi peavad tööandjad kaks korda aastas hindama, kas palgaerinevused võivad tuleneda soost. Esitama peab kord aastas plaani ja analüüsi, kuidas vähendada soolise diskrimineerimise faktorit palkade erinevustes

Peamised palgaerinevuste põhjused:

Tööd, mida tehakse on meeste ja naiste puhul erinevad

Naised ei julge küsida omale parimaid tingimusi ja võimalusi

Naiste karjäär on katkendlikum

Mehed teenivad rohkem tulemustasusid

Erinevad eelistused tingimuste osas – tasustamise riskantsus, eesmärgid, töölähetustes osalemine

Tiiu Kera
Neid oli vaja ja … – ÜLLATUS! … nad lõid läbi!

Tiiu Kera tõi välja kui tähtis on üksikisik väikeriigis. Eesti suguses pisiriigis on ühe inimese raiskamine palju valusam kui suurriikides.

Seadused saavad luua piiranguid kuid ei saa muuta inimeste hoiakuid. Väärtushinnanguid saab muuta ainult vanemate ja ühiskonna poolse kasvatusega. Õpetades tütardele julgust ning poegadele oskust tunda ennast mugavalt edukate naistega.

Tiiu lugu meeste maailmas karjääri tegemisest oli liigutav. Ma ei jutusta seda teile ümber. Küll aga soovitan lugeda konverentsimaterjalides ja vaadata veebist tema ettekannet.

Ivari Padar
Riik kui hea perenaine

Inflatsioon Eestis on suur lähtuvalt meie soovist jõuda järgi Euroopa Liidu rikkamatele riikidele.

Jooksevkontodefitsiiti analüüsides leidis härra Minister, et tarbimine väheneb, ainukesed valdkonnad, kus ekspordime rohkem kui impordime on mööbel ja mänguasjad ning et suurim defitsiit tuleb kallist autopargist.

Kuna järgmise aasta eelarve ülejääk on 1,3% SKPst leiab Minister Padar, et vastutustunnet on eelarve planeerimisel küllalt. Antud ülejääk katab tema arvamusel kõik riskid, mis võivad majanduslangusest tulla. Kui majanduskasvuks tuleb rahandusministeeriumi poolt ennustatud 7,3% asemel näiteks 4,3%, siis polevat probleemi. 1% majanduskasvu maksab 1 miljardit krooni eelarvetulusid. Seega on 3 miljarid kroonine ülejääk selle aasta eelarves enam-vähem küllalt ka prognoositust madalama majanduskasvu korral.

Eesti riigi võlakoorem on jätkuvalt vähenev. Eesti on kõige väiksema võlakoormusega riik Euroopas.

Nelja aasta jooksul on hariduskulude kasvu planeeritud 40%. Võrdluses Euroopaga oleme hariduskulutuste osas keskpärasel kohal. Teadus ja arendustegevuse puhul on kulud Euroopaga võrreldes kesised. Järgmise aasta eelarves on kasv 58%.

Laenukasv on märgatavalt kahanenud 2007 aastal.

Valitsuse jaoks on euro kasutuselevõtt väga oluline. Valitsus teeb, mis nende võimuses. Prognoositavalt võib Eesti inflatsioon olla Maastrichti kriteeriumile vastav 2012 –2013 aastal.

Majanduskasv on jõudsalt üle Euroopa keskmise, läheneme kiiresti rahvuslikult rikkuselt Euroopa keskmisele, valitsuse eelarve planeerimine on likviidne, laenukoormus riigil pea puudub. Samas on ees ootamas suured väljakutsed majanduse ümberkujundamisel. Käitudes heaperenaiselikult on riigi tulevik positiivne.

2006 aasta detsembri Harvard Business Reviews kirjutavad firmade sotsiaalsest vastutusest(CSR-ist) Michael E. Porter ja Mark R. Kramer. Nad pakuvad välja lahendused ülaltoodud küsimusele. Ja see on lihtne. Nimelt iga firma, kes tahab olla ühiskonna suhtes vastutustundlik peaks korraks aja maha võtma ning mõtlema, millised on need teemad, mis on üheaegselt kasulikud ühiskonnale ja olulised firma strateegia vaatepunktist.

Ükski firma ei saa lahendada kõiki ühiskonna probleeme. Isegi kui erinevate huvigrupide aktivistid seda tahaks. Seetõttu tuleks kaardistada teemad, mis on olulised antud firmale. Ülejänud teemadega tegelemise võib jätta teiste tööstusharude firmadele. Porter ja Kramer soovitavad kõik võimalikud sotsiaalsed probleemid jagada kolme kategoriasse:

1. Üldised sotsiaalsed küsimused, mis on tähtsad ühiskonnale, kuid ei ole mõjutatud firma tegevusest ning ei mängi rolli firma pikaajalises konkurentsivõimes.

2. Tarneahela sotsiaalsed mõjud on teemad, mida firma igapäevane tegevus mõjutab.

3. Konkurentsivõimelisuse sotsiaalne dimensioon hõlmab märkimisväärseid firma väliseid probleeme, mis mõjutavad igapäevaselt konkurentsivõimet.

Iga äriüksuse ja tegevuskoha osas peaks läbi viima eraldi prioritiseerimise. Porter ja Kramer soovitavad, et firma peaks keskenduma oma sotsiaalsetes tegevustes kolmandale grupile ja võimalusel aitama kaasa ka teise grupi probleemide lahendamisel. Esimesed peaks jätma aga teistele firmadele. Lisaks soovitavad nad firmadel teha vähem aga rohkem tähelepanu saavaid ja mõju omavaid projekte.

Tundub mõistlik? Minu arust küll. Ja kui vaadata natuke ringi, siis Eestis üks parimaid sotsiaalse vastutuse projektide tegija on minu arust Hansapank. Seda näiteks Noored Kooli programi toetamisega, kust kindlasti tulevad välja iniemsed, keda nad soovivad värvata. Või tudengitele stipendiumite andmine Usun, et ka see on strateegiliselt neile tähtis ja samas ühiskonnale väga kasulik tegevus. Kui vaadata aga nende üldiseid sponsorluspõhimõtteid, kas pole need mitte natuke liiga laialivalguvad?
Vaadates väiksemaid firmasid, siis ka Mobi on hea näide oma stipendiumikonkursiga
programeerijatele. Eks jäme ootama Eesti firmade uusi ja huvitavaid sotsiaalsete varjunditega tegusid.

Lõpetuseks. Oodatud on kõik kommentaarid ja tagasisidet. Kas oli huvitav lugemine? Järgmisel nädalal kirjutame Teile sellest, mis toimub Pärnu Finantskonverentsil. Järjekorras oi kui mitmendal, kuhu oleme kokku toonud järjekordselt Eesti parimad-teadjamad finantsistid ning mõned härrad laiast maailmast. Seekord tuleb näiteks pangahävitaja Nick Leeson ja London Business Schooli professor Alastair Nicholson. Lisaks on järgmisel reedel Carroti pikaajalisel partneril Hansapangal Investeerimiskonverents, mille meeldejävaks ürituseks vormimisel on ka Carroti käsi mängus. Soovitan tulla kuulama. Kui kuidagi ei jõua, siis luban, et väikse kokkuvõtte teeme ka siin.

Ettevõtteblogid…see huvi ja idee oli mul tegelikult küpsenud juba mõnda aega. Meil käis kunagi ühes loengus (teemaks oli kaasamine ja veebikommunikatsioon vms) külaslislektor ja ta esitas paar retoorilist küsimust ajaveebide poliitilise mõju kohta. Ning viskas muuhulgas kommentaari, et mujal maailmas on juba ammu jõutud arusaamani, et ühel korralikul ettevõttel peab olema oma blogi. Rebisin pärast loengut selle koha kontsust välja, olin sinna lisanud ka mõned omapoolsed märkused, ja panin rahakotti. Mõttega, et ehk saab kunagi kasutada, kui üldse mingi mõttega. Rebitud lehenurgast, mis on tegelikult mu rahakoti vahel siiani, sündiski paar aastat hiljem mu seminaritöö. Seminaritöö on meie osakonnas bakatöö ettevalmistuseks.

Miks see teema mind paelus? Täna on maailmas üle 50 miljoni blogi, blogosfäär kahekordistub iga kuue ja poole kuu järel ning igas sekundis luuakse kusagil maailmas üks uus ajaveeb. Võimas, eksole?

„Sarnaselt selleaastaste Riigikogu valimistega Eestis, näitasid 2004. aasta USA presidendi valimistele eelnenud sündmused, et lihtsast veebipäevikust on saanud relv, millel on piisavalt võimu, et kujundada (globaalset) avalikku arvamust. Blogid on uus neljas võim. See linkidega koormatud uue meedia vorm on tegelikult informatsiooni inter-võrk, kuulujutud, teadustöö, meedia dekonstrueerimine – võrk võrgus. Blogijad on maailma silmad ja kõrvad, tungides territooriumile, mis kunagi kuulus ajakirjanikele, valvekoertele. Tihti võtavad nad enda mureks hoida silma peal poliitikutel, meelelahutajatel, keskkonna aktivistidel ja lobistidel.”

Et sellise maailmaga sammu pidada, hakkab üha rohkem ettevõtteid samuti blogima – paljastama end enne, kui neid paljastatakse; saavutamaks inimlikku häält, usaldust ja vestluslikke suhteid, loomaks kogukondi. Just sellepärast on oluline ja huvitav uurida ettevõtteblogisid ka Eestis – edukas e-riigis.

Ettevõtteblogi defineerin ma kui online-fenomeni, mis annab võimaluse töötajail kõigilt tasanditelt omavahel üksteisega suhelda ning luua kogukondi toodete, projektide ning ühiste huvide ümber. Nad loovad kogukondi, vestluslikke suhteid, inimlikku häält, usaldust, positiivsust/optimismi ja pühendumust.

Seminaritöös Eesti ettevõtteblogide maastiku kaardistamisel leidsin ma 24 erinevat ettevõtteblogi ja neid tüüpidesse jagades tõdesin, et olukord Eesti ettevõtteblogide maastikul on huvipakkuvalt mitmekesine, kuid esialgu veel amatöörlik. Tase on ettevõtteti väga erinev ning arenguruumi on palju.
Tulemustest:

*Autorluse järgi on Eesti ettevõtetes blogija(te)ks on pigem grupp kui indiviid. Indiviidiks on pigem töötaja kui (tipp)juht ninng grupiks pigem väike (ekspertide) seltskond kui kõik töötajad või PR-/turundusinimesed (viimases ei saa muidugi kunagi 100% kindel olla). Vähe on tippjuhtide ja ülefirmalisi individuaalseid blogisid. Juhiblogi näitaks tippjuhtkonna pühendumist; siin ei ole oluline sisu, vaid pakutav lisaväärtus: see on arvamusliidri positsioonile apelleerimine, ettevõttele konkreetse „näo” andmine. Töötaja individuaalne blogi teeniks „inimliku hääle” ja vestluslike suhete tekkimise eesmärki; inimesed on väsinud kuulamast, mida neile räägitakse, nad tahavad koos meiega rääkida, vestelda.

*Enamasti olid blogid üles seatud ettevõtte enda domeenis. St seotud kodulehega. Siiski ei olnud avaliku blogihalduridomeeni hallatavad blogid üllatuslik erand. Väliskirjanduses peeti ettevõtte kodulehega seotud blogi oluliseks ettevõtte ühtluse näitajaks. Usun, et Eesti puhul see nii suurt rolli ei mängi. Tihti olid enda veebilehele programmeeritud lahendused keerulised. Avaliku halduri kasutamist võib seega pidada pigem positiivseks nähtuseks.

*Harvad ei olnud ka juhtumid, kus ettevõttel oli mitu blogi. Tihti hakati juba ise blogihaldajaks (pakuti veebimajutusteenust – nt ajakirja Naisteleht puhul). Teeb asja segaseks.

*Blogide eesmärk/eesmärgid on enamasti lihtsalt meie-tunde loomine, üksteise tundmaõppimine, endast rääkimine, jagamine, teistelt õppimine ja teistele õpetamine. Kuid see ongi usalduse, tagasiside, vestluslike suhete, inimiliku hääle alus, mis viib kogukondade tekkimiseni – ettevõtteblogide ülima eesmärgini. Edustus ja muu omakasu jäi õnneks tahaplaanile, rohkem kirjutati isiklikel või erialastel teemadel.

*Kahjuks on ettevõtteblogidele üldiselt halb ligipääsetavus. Tehke oma blogid kodulehe kaudu nähtavaks!

*Samuti ei vaevu firmad oma blogisid tutvustama, defineerima. Miks nad seda teevad? Kellele?

*Palju on (näiliselt miski kuulujutu põhjal loodud) täiesti amatöörlikke blogisid: kusagilt on kuuldud, et blogid on millegipärast kasulikud, endale aga küsimust selgeks tehtud ei ole ja siit tulevad ka probleemid sisus – ei osata blogida (linkimine, sildistamine, backtrack’id, kommenteermisvõimalus jms).

*Palju esineb ka visuaalset ja süsteemset segadust (vähe rõhku disainil, kujundusel-küljendusel).

Õnnestunumad näited on minu meelest http://www.digi.ee, www.ruum.net, blog.mobi.ee, www.sevenline.ee/blog, www.trip.ee. Carroti blogimistest ma siis veel ei teadnud Nagu näha, on heade näidete pilt veel hõre ning tekib küsimus: miks on ettevõtteblogid Eestis nii vähe levinud?

Teema edaspidisel uurimisel huvitavad mind sisulised probleemid. Tahan vastata küsimustele: millistel ettevõtetel, millisel juhul on või ei ole kasulik blogida. Ning kes ja kuidas seda siis tegema peaks. Või luua seoste jada: kahepoolne kommunikatsioon on tulemuslik à blogimine on kahepoolse kommunikatsiooni vahend à blogimine on tulemuslik. Lisada sellele mõne moodsa ärifilosoofia (nt selleski töös äramainitud Cluetrain Manifesto, mis käsitleb ’turge kui vestlusi’: „Customers are tired on being talked at, they want to be talked with” ja väidab, et klient peab ka sisuliselt number üks olema) ning proovida tõestada, et blogid tõesti on tulevik.

Kuigi tegelikkuses on tulevik ilmselt interaktiivsetes veebilehtedes, mis vahetavad blogid välja samamoodi nagu need on tegemas veebilehtedega, nagu ennustab kommunikaator, blogija ja podcaster Neville Hobson: „See saab olema kui õmblusteta online-kohalolek, portaal, läbi mille sa end firmaga seod.”
Kas pole mitte põnev kombata tulevikku?

PS! Kui huvitav tundus, loe veel @ semtoo_kirst.doc

Sedakorda kirjutab Kivirähk teraselt ja mitte vähe irooniliselt sellest, kuidas enam kui tuhatkond eestlast tahab/tahtis saada superstaariks. Tõuseb hommikul üles, lülitab raadio sisse ja kuuleb sealt peagi algavast saatesarjast, mille võitja kroonitakse superstaariks. Sügab kõrva tagant… ja otsustab, et hoolimata sellest, et tema viisipidamise oskus on allapoole keskmist - tema see ongi. Eesti uus superstaar, kes komeedina tähistaevasse tõuseb….. põmaki!!!

Viisakalt saadetakse ta koju. Aga ometi ei lase ta nina norgu, sest küll tuleb järgmine hüpermegastaari või sangari kokurss.

Ei, küsimus pole sugugi sellest, et vale oleks tahta parimaks saada. Kaugel sellest. Küsimus on aga viisis - edu tahetakse saavutada kuldkala abil. Kui inimesel on soov saada lauljaks, siis on see tore ja kui tal on piisavalt annet, siis viib visadus ikka lõpuks sihile. Aga mitte mingi suvaline telesõu. Nii kirjutab Kivirähk minu vabaümberjutustusena.

Seda lugedes tekkis minus äratundmisrõõm. Mitte samastumisrõõm. Pole mina kunagi arvanud, et sellisel viisil edu saavutamine see kõikse parem oleks. Äratundmisrõõm, vahest enamgi seos aga ühe järgmise konverentsi teemaga, mida teeme. Sekretäride Päeva konverentsiga 25. aprillil. Pärast pikka arutamist oleme jõudnud selgusele, et keskseks teemaks on sellel aastal KIRG (inglise keeli passion). Kire, entusiasmi ja pühendumisega oma asja ajamine. Olgu selleks siis mistahes tegevus.

Usun, et ainult siis kui Sa teed midagi väga hästi ja ainult siis, kui see, mida Sa teed Sind tõeliselt kütkestab on võimalik saavutada edu. Jah, siin on õigupoolest kaks tingimust. Esiti, töö peab tõesti meeldima, tähendagu see siis tahtmist anda endast rohkem kui oodatud, olles sellest vaimustunud ning sellest rahuldust saades. Ja teiseks, seda tegevust tuleb teha täiega ja hingega. Nii, et ainult parim on rahuldav. Pingutama. Silmad põlevana edasi liikuma.

Annaks vaid, et leiduks rohkem inimesi, kes teeksid seda, mis neile tõsiselt meeldib. Ja veel enam, teaksid, mis neile meeldib. Siis on vähem ka uskumist, et kuldakala võib imet teha.

——————————

Ott tuvustas natuke aega tagasi vidinat nimega minupidu.ee. Mina, Priidik, kirjutan natuke sellest kuidas ja miks see idee ning teostus sündisid ja ehk julgustavad minu mõtted proovima Sindki mõnda oma unistust täide viima. Ma ei saa kindlalt väita, et minupidu oleks mingi eriline unistuste täitumine, küll aga olen ma unistanud sellest, et ma loon midagi, mis on inimestele kasulik. Ja heameel on vaadata, et veebruari jooksul on mu innovatsiooni vaatamas käinud üle 1000 inimese.

Taustaks rääkides arvan, et ma olen kogu minupidu.ee loomise juures keerulisest positsioonis. Eelkõige sellepärast, et ühelt poolt olen ma minupeos kui ettevõttja, kes loeb raha ja mõtleb kuidas kasutajal mugav oleks ja kuidas hakata raha küsima. Ja seda kõike on vaja kiiresti kiiresti kiiresti. Teiselt poolt olen arendaja, kes enamasti kaldub perfektsionismi ning püüab teha asju nii, et neid oleks võimalik hiljem laiendada ja edasi arendada. Nende kahe rolli vahel ei ole alati kerge tasakaalu leida.

Tegelikult idee iseenesest on mõnda aega peas keerelnud. Aastakese või kaks. Selle aja jooksul sai valmis üks prototüüp ning seejärel kuhjus suur hunnik ideid, mida oli vaja kohe esimeses versioonis külge panna. Tagasi mõeldes oli seda nii palju, et lausa kohutav. Täpsemalt on võimalik lugeda Tajo postitusest.

Siinkohal soovitan ma lugeda 37signals-i raamatut Getting real. Pärast selle lugemist sain aru kui oluline on kiirelt midagi valmis saada. Isegi kui see ei hõlma alguses kogu funktsionaalsust. Veebitarkvara puhul on asi eriti lihtne, sest hiljem saab alati vigu parandada. Autode valmistamise või näiteks Office tarkvara puhul on
hilisemad muudatused palju kallimad. Getting real põhimõtteid on võimalik rakendada ka muudes elu valdkondades. Raamat on netis täiesti tasuta loetav.

Niisiis, mõnda aega ma ei viitsinud minupidu.ee tegema hakata. Aga siis mõtlesin, et kui ma seda kaua edasi lükkan või üldse tegemata jätan, siis ma ei saagi teada kas projekt oleks edukas olnud või mitte. Võtsin ennast kokku, õppisin töövahendid selgeks ning mõned unetud ööd, mõned ärajäänud peod ja esimene versioon oligi valmis.

Praeguseks on paarsada registreerunut ja palju ideid, mida võiks vee minupidu.ee juurde panna. Ja ma ei tea kas see on millegi algus või mitte. Igal juhul võin ma mõelda rahulikult ka järgmiste projektide peale, kahtlemata, kas minupidu.ee oleks kunagi tööle hakanud.

Ja hea tunne on kuulda sõprade, tuttavate käest, et “hea idee” ja “päris huvitav, kahju et ma ise selle peale ei tulnud”. See annab energiat ja julgust mõelda ning täide viia uusi asju.
————-

Aitäh Priidikule!

Üle pika aja üks tõeliselt terav ja õige lause mõne riigimehe poolt. Küll räägitakse sellest, kas ehitada mitmerealine maantee, jagada pensionäridele lisakroone või alandada makse. Aga keegi ei räägi sellest, kust raha riigi rahakotti tuleb. Mida selleks tehakse? Kuidas riik toetab ettevõtjaid? Kuidas aitab riik tagada jätkuvalt kiiret majanduskasvu? Mitte sõnakestki sellest. Muide, ka mitte valimisprogrammides. Muidugi, lugu ei ole ainult ühepoolne - ei ole see ainult riigi asi ühti. Ka ettevõtjad peavad aru saama, et oluliselt rohkem tuleb mõelda sellele, kuidas luua enam lisaväärtust. Täna teenid küll kinnisvaraga hulga raha, aga mis saab homme? Tootmist oleks meil vaja arendada.

Näiteks hiljuti kuulsin lugu, kuidas Soome Fazeri hiigellaos pidi töötama vaid neli inimest. Ülejäänud on robotid, kes seal askeldavad. Efektiivne, kas pole? Ülejäänud töökäed tegelevad (loe: saavad tegeleda) sellega, kus väärtuse lisamise eest suuremat hunnikut raha saab küsida.

Teine jutt, mida soovitan lugeda on Gunnar Kobini artikkel möödunud nädala Ekspressis. Panen siia mõned lõigud, mis mu meelest kõige “krõbedamad” on. Ja olgu öeldud, et Gunnaril on selle kõigega rohkem kui õigus.

Enamik valimisplatvormidest ei tähtsusta üldse või ei tähtsusta piisavalt ei haridust, teadust ega innovatsiooni. Leidsin ainult ühe erakonna Eestis, kelle valimisprogrammis on veidi juttu innovatsioonist. Tsement on tore, aga ka selle pidi keegi kunagi leiutama.

Järgmise nelja valitsemisaasta võtmesõnad ettevõtja poolt vaadatuna on haridus ja innovatsioon. Haridus on vundament, millelt kerkivad innovatiivsed ideed. Minu ettepanek on, et koondame innovatsiooni edasi viivad tegevused haridusministeeriumi haldusalasse ning teeme haridusministrist peaministri järel riigi kõige olulisema ministri. Ministeeriumi võiks ümber nimetada innovatsiooniministeeriumiks, mis võiks olla ka tema tegelik sisu.

Olulisem on koondada tulevase innovatsiooniministeeriumi alla kõrgkoolid ning ettevõtluse arendamisega tegelevad struktuurid (Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, maakondlikud teadus- ja arenduskeskused), haridustoetuste jagajad (INNOVE) ja ettevõtluse uurimise ning toetamisega (Praxis, Tulevikuuuringute keskus, Arengufond) tegelevad üksused. Mehitada ministeerium inimestega, kellele innovatsioon on kinnisidee, ning keskenduda süsteemi ehitamisele, mis stimuleerib värskete ideede teket ning aitab neil elujõulisteks saada.

Artikkel ise on tervikpikkuses siin:
http://www.ekspress.ee/viewdoc/7D140C1633ECF5C4C225728700281846

Siin mõned soovitused.

Sellesama Mobi sulest on pärit Papagoi. Asi ise on lihtne - helistad kindlal numbril, räägid jutu ära ja mõne minuti pärast on su mailboxis sellest mp3 fail. Mugav viis kui pastakat ja paberit käepärast ei ole, aga tuleb hea idee või mõni “vaja-kiiresti-teha” asi meelde. Papagoiga saab sõbraks siin: http://papagoi.mobi.ee/ets/pmain.do

Teine uus vidin on minupidu.ee. Minupidu on lihtne viis peo korraldamiseks ja kutsete saatmiseks. Loo pidu, märgi sõbrad, keda soovid peol näha ja kutsed maanduvad sekundiga nende postkasti. Kõik vaid 5 minutiga. Nii tutvustavad nad ennast oma kodukal. See väike arendus on sündinud tudengite peas ja kiiresti ära tehtud. Ise pole veel proovinud, aga tegijad arvestades julgen öelda küll: proovige. www.minupidu.ee

Tegemist on programmiga, mis kannab nimetust Noored Kooli. Lühidalt on tegemist ettevõtmisega, kus parimad ülikooli lõpetajad saadetakse koolidesse õpetama. Matemaatikat, füüsikat, eesti keelt jne - aineid, kus on kõige rohkem tunda õpetajate puudust. Ja koolidesse, mis igasugustes pingeridades pigem tagapool. Noortele on see väljakutse, veel enam aga võimalus aendada oma liidrioskusi. Kui sa oled saanud hakkama 20 puberteedieas tegelasega, siis küllap saad sa sootuks paremini hakkama 20 inimese juhtimisega. Mõistmist ja oskust inimestega suhelda on sedavõrd palju juures. Kogu programmi vältel toimuvad ka erinevad koolitused. Kellel väike huvi tekkis, siis pikemalt saab lugeda www.nooredkooli.ee

Kandideerimine ei ole veel alanud, aga kuuldavasti on huvi suur. Tore igatahes!

Muide, Inglismaal on sarnane programm (seal nime “Teach First” all) top20 hinnatuima tööandja hulgas. Näis, kas Eestis saavutatakse sama tulemus 2, 5 või 10 aastaga…