Juhtusin eile lugema kahte kirjatükki, mis pealkirjas öeldud teemat puudutasid. Üks on lugupeetud härra Presidendi kõne meie Vabariigi aastapäeval. Tsiteerin: “Majanduse üks põhitõdesid kutsub jõukamatel aegadel langetama otsuseid, mis aitavad kitsamates tingimustes hakkama saada. Kas meie rekordilisi kasumeid teenivad ettevõtjad ikka investeerivad piisaval määral innovaatilisse tootmisse, mis muu hulgas aitaks toime tulla aina suuremaks arengutakistuseks muutuva tööjõupuudusega?”

Üle pika aja üks tõeliselt terav ja õige lause mõne riigimehe poolt. Küll räägitakse sellest, kas ehitada mitmerealine maantee, jagada pensionäridele lisakroone või alandada makse. Aga keegi ei räägi sellest, kust raha riigi rahakotti tuleb. Mida selleks tehakse? Kuidas riik toetab ettevõtjaid? Kuidas aitab riik tagada jätkuvalt kiiret majanduskasvu? Mitte sõnakestki sellest. Muide, ka mitte valimisprogrammides. Muidugi, lugu ei ole ainult ühepoolne - ei ole see ainult riigi asi ühti. Ka ettevõtjad peavad aru saama, et oluliselt rohkem tuleb mõelda sellele, kuidas luua enam lisaväärtust. Täna teenid küll kinnisvaraga hulga raha, aga mis saab homme? Tootmist oleks meil vaja arendada.

Näiteks hiljuti kuulsin lugu, kuidas Soome Fazeri hiigellaos pidi töötama vaid neli inimest. Ülejäänud on robotid, kes seal askeldavad. Efektiivne, kas pole? Ülejäänud töökäed tegelevad (loe: saavad tegeleda) sellega, kus väärtuse lisamise eest suuremat hunnikut raha saab küsida.

Teine jutt, mida soovitan lugeda on Gunnar Kobini artikkel möödunud nädala Ekspressis. Panen siia mõned lõigud, mis mu meelest kõige “krõbedamad” on. Ja olgu öeldud, et Gunnaril on selle kõigega rohkem kui õigus.

Enamik valimisplatvormidest ei tähtsusta üldse või ei tähtsusta piisavalt ei haridust, teadust ega innovatsiooni. Leidsin ainult ühe erakonna Eestis, kelle valimisprogrammis on veidi juttu innovatsioonist. Tsement on tore, aga ka selle pidi keegi kunagi leiutama.

Järgmise nelja valitsemisaasta võtmesõnad ettevõtja poolt vaadatuna on haridus ja innovatsioon. Haridus on vundament, millelt kerkivad innovatiivsed ideed. Minu ettepanek on, et koondame innovatsiooni edasi viivad tegevused haridusministeeriumi haldusalasse ning teeme haridusministrist peaministri järel riigi kõige olulisema ministri. Ministeeriumi võiks ümber nimetada innovatsiooniministeeriumiks, mis võiks olla ka tema tegelik sisu.

Olulisem on koondada tulevase innovatsiooniministeeriumi alla kõrgkoolid ning ettevõtluse arendamisega tegelevad struktuurid (Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, maakondlikud teadus- ja arenduskeskused), haridustoetuste jagajad (INNOVE) ja ettevõtluse uurimise ning toetamisega (Praxis, Tulevikuuuringute keskus, Arengufond) tegelevad üksused. Mehitada ministeerium inimestega, kellele innovatsioon on kinnisidee, ning keskenduda süsteemi ehitamisele, mis stimuleerib värskete ideede teket ning aitab neil elujõulisteks saada.

Artikkel ise on tervikpikkuses siin:
http://www.ekspress.ee/viewdoc/7D140C1633ECF5C4C225728700281846

Lugesin mõni aeg tagasi statistikat, et ca 90% uutest ettevõtetest on oma kolmandaks tegevusaastaks tegevuse lõpetanud. Üsna masendav. Ja samas on firmasid, mis muudavad arusaamist mingist valdkonnast. Juhtusin täna vaatama Guy Kawasaki blogi ja esinemist. Guy on olnud Apple ja Maci edu üks alusepanijatest ning täna ühe eduka VC (Venture Capital) juht ja omanik. Seega on tal alustavate ettevõtetega olnud palju tegemist. Ja sellest on ta kirjutanud ka raamatu “The Art of Start”. Eesti keeles seda minu teada ilmunud ei ole. Aga selle-eest võib vaadata ühte videot tema esinemisest ja sellest teemast.

http://blog.guykawasaki.com/2006/06/the_art_of_the_.html

Pean tõdema, et see on üks paremaid esinemisi, mida olen näinud. Tempokas, sisukas, uut teadmist andev ning mõnusasti jälgitav.

Paar mõtet sellest esinemisest, mis endale üles kirjutasin.
1. Ära loo keerulisi mission-statemente. Need ei jää kellelegi meelde (isegi oma töötajatele mitte), ei lähe inimestele korda, pole unikaalsed ega tähenda lõpuks midagi. Selle asemel soovitab tuleb luua oma Mantra. Lühikene, kuni 3-4 sõnast koosnev. Näiteks Fedex’il on selliseks “Peace of mind” ja ühel kiirsöögiketil nimega Wendy “Helthy fast food”.

2. Think different! Nii vist ütleb ka Apple üks sloganitest. Aga selles on tõtt. Pole mõtet konkureerida samadel alustel ja olla siis parem või parim. Olla 10% suurem või 15% parem või 20% kvaliteetsem. See on lühiajaline. Tuleb luua midagi sellist, mis on unikaalne.

3. Ei tasu karta inimeste grupeerimist või jagamist. Teisisõnu, kui üritad luua toodet, mis meeldib kõigile, siis see ei lähe päeva lõpuks kellelegi korda. Aga kui üritad välja valida ühe segmendi ja teha oma toodee või teenuse septsiaalselt neile, võib Sind saata edu. Võtame näiteks Harley Davidsoni tsiklid. Neid ei osta kõik, nad ei ole massitarbe kaup, nad ei meeldi kõikidele. Aga nendele karmidele meestele, kellele need meeldivad on need pühad lehmad. Nad on fännid, kiindunud kasutajad, parimad reklaamijad. Nad on emotsionaalselt seotud. Ja seda tahaks ju iga ettevõtja, et tema toodet või teenust fännatakse.

4. Haridus on oluline. Jah. Töökogemus on oluline. Jah. Aga sellest ainuüksi ei piisa, et saavutada erakordseid tulemusi. Tuleb tööla võtta inimesed, kes armastavad seda teenust või toodet, mida nad klientidele pakuvad.

Aga tegelikult soovitan ise seda vaadata. 40 minutit väga kasulikult sisutatud aega.