Ühel päeval potsatas postkasti pakkumine toetada Postimehe tehtavat heategevus kampaaniat. Paar päeva hiljem helistati ja paluti toetada üht suurepärast üritust. Mõni nädal hiljem võeti nööbist kinni ja paluti toetada üht õilsate eesmärkidega mittetulundusühingut. Kõik vääriksid toetamist - eesmärgid tunduvad ju head. Kuidas aga valida, millist üritust, organisatsiooni, projekti toetada?

2006 aasta detsembri Harvard Business Reviews kirjutavad firmade sotsiaalsest vastutusest(CSR-ist) Michael E. Porter ja Mark R. Kramer. Nad pakuvad välja lahendused ülaltoodud küsimusele. Ja see on lihtne. Nimelt iga firma, kes tahab olla ühiskonna suhtes vastutustundlik peaks korraks aja maha võtma ning mõtlema, millised on need teemad, mis on üheaegselt kasulikud ühiskonnale ja olulised firma strateegia vaatepunktist.

Ükski firma ei saa lahendada kõiki ühiskonna probleeme. Isegi kui erinevate huvigrupide aktivistid seda tahaks. Seetõttu tuleks kaardistada teemad, mis on olulised antud firmale. Ülejänud teemadega tegelemise võib jätta teiste tööstusharude firmadele. Porter ja Kramer soovitavad kõik võimalikud sotsiaalsed probleemid jagada kolme kategoriasse:

1. Üldised sotsiaalsed küsimused, mis on tähtsad ühiskonnale, kuid ei ole mõjutatud firma tegevusest ning ei mängi rolli firma pikaajalises konkurentsivõimes.

2. Tarneahela sotsiaalsed mõjud on teemad, mida firma igapäevane tegevus mõjutab.

3. Konkurentsivõimelisuse sotsiaalne dimensioon hõlmab märkimisväärseid firma väliseid probleeme, mis mõjutavad igapäevaselt konkurentsivõimet.

Iga äriüksuse ja tegevuskoha osas peaks läbi viima eraldi prioritiseerimise. Porter ja Kramer soovitavad, et firma peaks keskenduma oma sotsiaalsetes tegevustes kolmandale grupile ja võimalusel aitama kaasa ka teise grupi probleemide lahendamisel. Esimesed peaks jätma aga teistele firmadele. Lisaks soovitavad nad firmadel teha vähem aga rohkem tähelepanu saavaid ja mõju omavaid projekte.

Tundub mõistlik? Minu arust küll. Ja kui vaadata natuke ringi, siis Eestis üks parimaid sotsiaalse vastutuse projektide tegija on minu arust Hansapank. Seda näiteks Noored Kooli programi toetamisega, kust kindlasti tulevad välja iniemsed, keda nad soovivad värvata. Või tudengitele stipendiumite andmine Usun, et ka see on strateegiliselt neile tähtis ja samas ühiskonnale väga kasulik tegevus. Kui vaadata aga nende üldiseid sponsorluspõhimõtteid, kas pole need mitte natuke liiga laialivalguvad?
Vaadates väiksemaid firmasid, siis ka Mobi on hea näide oma stipendiumikonkursiga
programeerijatele. Eks jäme ootama Eesti firmade uusi ja huvitavaid sotsiaalsete varjunditega tegusid.

Lõpetuseks. Oodatud on kõik kommentaarid ja tagasisidet. Kas oli huvitav lugemine? Järgmisel nädalal kirjutame Teile sellest, mis toimub Pärnu Finantskonverentsil. Järjekorras oi kui mitmendal, kuhu oleme kokku toonud järjekordselt Eesti parimad-teadjamad finantsistid ning mõned härrad laiast maailmast. Seekord tuleb näiteks pangahävitaja Nick Leeson ja London Business Schooli professor Alastair Nicholson. Lisaks on järgmisel reedel Carroti pikaajalisel partneril Hansapangal Investeerimiskonverents, mille meeldejävaks ürituseks vormimisel on ka Carroti käsi mängus. Soovitan tulla kuulama. Kui kuidagi ei jõua, siis luban, et väikse kokkuvõtte teeme ka siin.