Mõni aeg tagasi kirjutasin, et väikesed vidinad on lahedad. Muuhulgas sai ka minupidu.ee-d mainitud. Nüüd palusingi Priidikul lähemalt kirjutada mis loom see minupidu siis ikkagi on ja kuidas ta alguse sai…

——————————

Ott tuvustas natuke aega tagasi vidinat nimega minupidu.ee. Mina, Priidik, kirjutan natuke sellest kuidas ja miks see idee ning teostus sündisid ja ehk julgustavad minu mõtted proovima Sindki mõnda oma unistust täide viima. Ma ei saa kindlalt väita, et minupidu oleks mingi eriline unistuste täitumine, küll aga olen ma unistanud sellest, et ma loon midagi, mis on inimestele kasulik. Ja heameel on vaadata, et veebruari jooksul on mu innovatsiooni vaatamas käinud üle 1000 inimese.

Taustaks rääkides arvan, et ma olen kogu minupidu.ee loomise juures keerulisest positsioonis. Eelkõige sellepärast, et ühelt poolt olen ma minupeos kui ettevõttja, kes loeb raha ja mõtleb kuidas kasutajal mugav oleks ja kuidas hakata raha küsima. Ja seda kõike on vaja kiiresti kiiresti kiiresti. Teiselt poolt olen arendaja, kes enamasti kaldub perfektsionismi ning püüab teha asju nii, et neid oleks võimalik hiljem laiendada ja edasi arendada. Nende kahe rolli vahel ei ole alati kerge tasakaalu leida.

Tegelikult idee iseenesest on mõnda aega peas keerelnud. Aastakese või kaks. Selle aja jooksul sai valmis üks prototüüp ning seejärel kuhjus suur hunnik ideid, mida oli vaja kohe esimeses versioonis külge panna. Tagasi mõeldes oli seda nii palju, et lausa kohutav. Täpsemalt on võimalik lugeda Tajo postitusest.

Siinkohal soovitan ma lugeda 37signals-i raamatut Getting real. Pärast selle lugemist sain aru kui oluline on kiirelt midagi valmis saada. Isegi kui see ei hõlma alguses kogu funktsionaalsust. Veebitarkvara puhul on asi eriti lihtne, sest hiljem saab alati vigu parandada. Autode valmistamise või näiteks Office tarkvara puhul on
hilisemad muudatused palju kallimad. Getting real põhimõtteid on võimalik rakendada ka muudes elu valdkondades. Raamat on netis täiesti tasuta loetav.

Niisiis, mõnda aega ma ei viitsinud minupidu.ee tegema hakata. Aga siis mõtlesin, et kui ma seda kaua edasi lükkan või üldse tegemata jätan, siis ma ei saagi teada kas projekt oleks edukas olnud või mitte. Võtsin ennast kokku, õppisin töövahendid selgeks ning mõned unetud ööd, mõned ärajäänud peod ja esimene versioon oligi valmis.

Praeguseks on paarsada registreerunut ja palju ideid, mida võiks vee minupidu.ee juurde panna. Ja ma ei tea kas see on millegi algus või mitte. Igal juhul võin ma mõelda rahulikult ka järgmiste projektide peale, kahtlemata, kas minupidu.ee oleks kunagi tööle hakanud.

Ja hea tunne on kuulda sõprade, tuttavate käest, et “hea idee” ja “päris huvitav, kahju et ma ise selle peale ei tulnud”. See annab energiat ja julgust mõelda ning täide viia uusi asju.
————-

Aitäh Priidikule!