Laupäevane Eesti Päevaleht pakub huvitavat lugemist. Alustagem aga sellega, et minus on jälle tekkimas usk, et Eesti meediamaastikikul on olemas ka väärt ajakirjandust, kus peamiseks pole kellegi isiklikus eraelus surkimine. Aga sellest ei tahtnud ma seekord kirjutada. Hoopis Andurs Kivirähu „Nädala grimassidest“, kus viimane uurib lõppeva nädala kõige põnevamaid ja pentsikuimaid sündmusi ning äratundmisest.

Sedakorda kirjutab Kivirähk teraselt ja mitte vähe irooniliselt sellest, kuidas enam kui tuhatkond eestlast tahab/tahtis saada superstaariks. Tõuseb hommikul üles, lülitab raadio sisse ja kuuleb sealt peagi algavast saatesarjast, mille võitja kroonitakse superstaariks. Sügab kõrva tagant… ja otsustab, et hoolimata sellest, et tema viisipidamise oskus on allapoole keskmist - tema see ongi. Eesti uus superstaar, kes komeedina tähistaevasse tõuseb….. põmaki!!!

Viisakalt saadetakse ta koju. Aga ometi ei lase ta nina norgu, sest küll tuleb järgmine hüpermegastaari või sangari kokurss.

Ei, küsimus pole sugugi sellest, et vale oleks tahta parimaks saada. Kaugel sellest. Küsimus on aga viisis - edu tahetakse saavutada kuldkala abil. Kui inimesel on soov saada lauljaks, siis on see tore ja kui tal on piisavalt annet, siis viib visadus ikka lõpuks sihile. Aga mitte mingi suvaline telesõu. Nii kirjutab Kivirähk minu vabaümberjutustusena.

Seda lugedes tekkis minus äratundmisrõõm. Mitte samastumisrõõm. Pole mina kunagi arvanud, et sellisel viisil edu saavutamine see kõikse parem oleks. Äratundmisrõõm, vahest enamgi seos aga ühe järgmise konverentsi teemaga, mida teeme. Sekretäride Päeva konverentsiga 25. aprillil. Pärast pikka arutamist oleme jõudnud selgusele, et keskseks teemaks on sellel aastal KIRG (inglise keeli passion). Kire, entusiasmi ja pühendumisega oma asja ajamine. Olgu selleks siis mistahes tegevus.

Usun, et ainult siis kui Sa teed midagi väga hästi ja ainult siis, kui see, mida Sa teed Sind tõeliselt kütkestab on võimalik saavutada edu. Jah, siin on õigupoolest kaks tingimust. Esiti, töö peab tõesti meeldima, tähendagu see siis tahtmist anda endast rohkem kui oodatud, olles sellest vaimustunud ning sellest rahuldust saades. Ja teiseks, seda tegevust tuleb teha täiega ja hingega. Nii, et ainult parim on rahuldav. Pingutama. Silmad põlevana edasi liikuma.

Annaks vaid, et leiduks rohkem inimesi, kes teeksid seda, mis neile tõsiselt meeldib. Ja veel enam, teaksid, mis neile meeldib. Siis on vähem ka uskumist, et kuldakala võib imet teha.