Juhtusin eile lugema kahte kirjatükki, mis pealkirjas öeldud teemat puudutasid. Üks on lugupeetud härra Presidendi kõne meie Vabariigi aastapäeval. Tsiteerin: “Majanduse üks põhitõdesid kutsub jõukamatel aegadel langetama otsuseid, mis aitavad kitsamates tingimustes hakkama saada. Kas meie rekordilisi kasumeid teenivad ettevõtjad ikka investeerivad piisaval määral innovaatilisse tootmisse, mis muu hulgas aitaks toime tulla aina suuremaks arengutakistuseks muutuva tööjõupuudusega?”

Üle pika aja üks tõeliselt terav ja õige lause mõne riigimehe poolt. Küll räägitakse sellest, kas ehitada mitmerealine maantee, jagada pensionäridele lisakroone või alandada makse. Aga keegi ei räägi sellest, kust raha riigi rahakotti tuleb. Mida selleks tehakse? Kuidas riik toetab ettevõtjaid? Kuidas aitab riik tagada jätkuvalt kiiret majanduskasvu? Mitte sõnakestki sellest. Muide, ka mitte valimisprogrammides. Muidugi, lugu ei ole ainult ühepoolne - ei ole see ainult riigi asi ühti. Ka ettevõtjad peavad aru saama, et oluliselt rohkem tuleb mõelda sellele, kuidas luua enam lisaväärtust. Täna teenid küll kinnisvaraga hulga raha, aga mis saab homme? Tootmist oleks meil vaja arendada.

Näiteks hiljuti kuulsin lugu, kuidas Soome Fazeri hiigellaos pidi töötama vaid neli inimest. Ülejäänud on robotid, kes seal askeldavad. Efektiivne, kas pole? Ülejäänud töökäed tegelevad (loe: saavad tegeleda) sellega, kus väärtuse lisamise eest suuremat hunnikut raha saab küsida.

Teine jutt, mida soovitan lugeda on Gunnar Kobini artikkel möödunud nädala Ekspressis. Panen siia mõned lõigud, mis mu meelest kõige “krõbedamad” on. Ja olgu öeldud, et Gunnaril on selle kõigega rohkem kui õigus.

Enamik valimisplatvormidest ei tähtsusta üldse või ei tähtsusta piisavalt ei haridust, teadust ega innovatsiooni. Leidsin ainult ühe erakonna Eestis, kelle valimisprogrammis on veidi juttu innovatsioonist. Tsement on tore, aga ka selle pidi keegi kunagi leiutama.

Järgmise nelja valitsemisaasta võtmesõnad ettevõtja poolt vaadatuna on haridus ja innovatsioon. Haridus on vundament, millelt kerkivad innovatiivsed ideed. Minu ettepanek on, et koondame innovatsiooni edasi viivad tegevused haridusministeeriumi haldusalasse ning teeme haridusministrist peaministri järel riigi kõige olulisema ministri. Ministeeriumi võiks ümber nimetada innovatsiooniministeeriumiks, mis võiks olla ka tema tegelik sisu.

Olulisem on koondada tulevase innovatsiooniministeeriumi alla kõrgkoolid ning ettevõtluse arendamisega tegelevad struktuurid (Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, maakondlikud teadus- ja arenduskeskused), haridustoetuste jagajad (INNOVE) ja ettevõtluse uurimise ning toetamisega (Praxis, Tulevikuuuringute keskus, Arengufond) tegelevad üksused. Mehitada ministeerium inimestega, kellele innovatsioon on kinnisidee, ning keskenduda süsteemi ehitamisele, mis stimuleerib värskete ideede teket ning aitab neil elujõulisteks saada.

Artikkel ise on tervikpikkuses siin:
http://www.ekspress.ee/viewdoc/7D140C1633ECF5C4C225728700281846